Veebruaris töötab Jänese Urg järgmistel aegadel:
Asjade vastuvõtt 6. ja 20. veebruaril kell 17 – 19, jagamine 9. ja 23. veebruaril kell 10 – 15.
NB! Vahepealsetel aegadel palun riideid ja jalanõusid ruumipuuduse tõttu mitte tuua! Meile lähim võimalus annetamiseks on konteiner Kuperjanovi tn 20 Humana poe kõrval.
Aitäh senistele ja tulevastele annetajatele abi eest!
Head advendiaja algust kõigile!
Sel detsembrikuul teeme annetuste vastuvõtu ja jagamise korras veidi teisiti – vastuvõtt vaid 5. detsembril kell 17 – 19 ja jagamine vaid 8. detsembril kell 10 – 15. Aitäh mõistmise eest juba ette ja ilusat jõuluaega.
Kohtumiseni uuesti jaanuaris 2019: vastuvõtt 2. ja 16. jaanuar kell 17-19 ning jagamine 12. ja 26. jaanuaril kell 10 – 15.
Riiete ja jalanõude vastuvõtu ning jagamise kord Tartu Laste Turvakodus alates 1. oktoober 2018.a.
Muudatuste eesmärgiks on lihtsustada turvakodu jaoks vastuvõetavate esemete sorteerimist ja ladustamist ning võimaldada abisoovijatele tihedamini tasuta jagada taaskasutatavaid esemeid.
Selleks kehtestame järgmise graafiku:
Iga kuu esimesel ja kolmandal kolmapäeval kell 17 – 19 võtame vastu vähekasutatud ja puhtaid riideid, jalanõusid, mänguasju jmt esemeid.
Iga kuu teisel ja neljandal laupäeval kell 10 -16 jagame tasuta ära kõik, mis turvakodus kasutust ei leia.
Vastuvõtt ja jagamine hakkab toimuma keldris, sissepääs parempoolsest otsauksest (olles näoga maja fassaadi poole). Seejuures peab silmas pidama, et ruum on väike ja korraga üle 10 inimese sinna ei mahu! Kindlasti ei tohi järjekorda tekitada trepile.
Kuna jagamine toimub 4 korda aastas asemel 2 korda kuus, siis loodame, et kokkuvõttes on see kõigile kasulikum ja sobivam variant.
Oktoobris: 3. ja 17. oktoobril kell 17 – 19 riiete ja jalanõude vastuvõtt
13. ja 27. oktoobril kell 10 – 16 riiete, jalanõude jmt tasuta jagamine
Selleks, et ladu tühjaks teha, teeme ühe jagamise lisapäeva enne uue korra kehtestamist: 29. septembril 2018 kell 10 – 16.
Uue süsteemi sissejuurutamine kindlasti tekitab veidi segadust, kuid palume olla mõistvad ning kannatlikud!
Oi kui palju sooja ja päikesepaistet jagus sellesse suvesse!
Sai lõpmatult õues lustida, päikesepaistel peesitada ja veemõnusid nautida. Kohe kahjugi, et nii ilus suvi nii kähku otsa sai!
Et kaunid suvemälestused jääksid pikemalt püsima, selleks oleme turvakoduga juba aastaid võtnud ette suvelõpu-trippe Eestimaa kaunitesse paikadesse.
Selle aasta 30.-31.augustil avastasime oma vahva seltskonnaga Võru- ja Valgamaa põnevaid paiku. Meid oli kokku 18 väiksemat ja suuremat reisiselli.
Meie esimese reisipäeva sihtpunkt oli Pokumaa. Buss vuras Pokumaa poole tihedas vihmasajus, mis tegi meele ärevaks – kas tõesti rikub ilm meie plaanid ära. Aga Võrumaa võttis meid vastu sõbralikult, vihm oli siit enne meid üle käinud ja ainult puud sabistasid meile piisku kaela!
Pokumaal Pädasoo talus pidasime maha oma esimese pikniku. Oleme juba meistrid oma traditsiooniliste burgerite valmistamises ja kõigile maitsesid need ülihästi.
Siis võtsime giidi juhatusel haneritta ja suundusime metsaretkele. Mis põnevaid metsaleide ta meile tutvustas, mis uut ja huvitavat me metsaelanikest kuulsime. Ka seisime silmitsi tõeliste pokudega, mis istutati Pokumaale tunnusmärkideks 10 aastat tagasi.
Pokumaa väga avaras paviljonis tutvusime giidi juhatusel Pokumaa mõtte algataja kirjanikust kunstniku Edgar Valteri loomingu väljapanekutega, samuti viibisime tema väikeses töötoas.
Seejärel läks suures saalis lahti meisterdamine. Iga laps valmistas juhendajate käe all endale mälestuseks suveniirpoku.
Meie ööbimispaik oli 13kilomeetri kaugusel Kooraste metsamajas.
See paik oli tõeline metsaparadiis kõrgel uhke metsaga kaetud kaldapealsel, kus all laius üks Kooraste järvedest.
Nüüd oli kõikidel voli ringi joosta, julgemad käisid vees, head-paremat söögipoolist näksiti kogu pika õhtu jooksul, kasvataja Raul oli väsimatu grillimeister. Ja lõkke ümber oli niisama mõnus tulle vahtida ja tuulekohinat kuulatada.
Magamine oli lastele omajagu väljakutse, millega aga kõik hästi toime tulid. Matkamaja teisel korrusel avara kaldkatuse all olime oma magamiskottides kui silgud rivis, ühel pool poisid, teisel tüdrukud. Eks see oli parasjagu romantiline, kui lisada veel asjaolu, et majas polnud ka elektrit ja toimetasime tormilaterna valgel. Aga väsinud matkamehed ei kihistanud ega podisenud kuigi kaua. Ja metsa all kahes telgis valvasid kasvatajad suure laagri rahu.
Järgmisel hommikul peale sooja pudru ja võileivadega kehakinnitust oli suund Sangaste lossi poole. Veel kell 10 hommikul lasus kõikjal tihe udu ja Sangaste loss seisis kui kummitusloss.
Meie juba tuttav giid viis meid nüüd järgmisele matkarajale. Tal oli jätkuvalt meile palju uut ja huvitavat pajatada. Rukkikrahviks kutsutud Magnus Bergi suurest loodusehuvist sündis üle saja aasta tagasi väga liigirohke metsapark, kuhu olevat kuulunud peaaegu 500 erinevat liiki puud, põõsast ja taime. Praegu olevat pargis alla kahesaja liigi.
Giidi juhatusel oli meil võimalik imetleda ka Sangaste lossi seestpoolt. Jalutasime uhketes ruumides, nägime ka ühe pulmapeo soliidset ettevalmistust. Ja isegi torni ronisime ja imetlesime avarat panoraami, kes vähegi ulatus üle müüririnnatise piiluma.
Sangastes viibisime peaaegu kaks tundi, aga see aeg kulus märkamatult. Meie kõikide tänusõnad kuulusid meie sõbralikule ja huumorisoonega giidile Tuuli Merimaa´le.
Mis saab veel toredam olla, kui heade sõpradega koos üks mõnus ja hariv reis kaasa teha. Sellest suvest jääb meie reisigrupile kõigile üks helge mälestus!
Kirja pani kasvataja Milvi.
15.august oli kauaoodatud päev. Laste ootusärevus oli suur.
Eelmisel õhtul panime oma väikestele tüdrukutele roosad printsessikleidid valmis, et siis kaunitaridena teele asuda. Aga oh kurvastust, väljasõiduhommikul ladistas vihma ja kleidid tuli dresside vastu vahetada.
Seekord oli meie väljasõidugrupp üpriski kärarikas. Tegemist oli pisipõnnidega 3.-8.eluaastat. Ja noor ema oli ka nõuks võtnud oma 8-kuuse Lisetega kaasa sõita. Kindlasti julge tegu, aga ema ja tita olid tasemel ja päev möödus probleemideta. Kokku oli meie grupis 12 inimest.
Sõidu ajal ei soostunud kolmeaastane neiu kuidagi turvarihma peal hoidma, igasuguste nippidega libistas ta ennast ikka rihma alt välja. Nii hoidiski kasvataja tal lihtsalt turjast kinni, et mitte last kogu aeg keelamisega närvi ajada.
Tallinnasse jõudsime kokkulepitust veidi varem ja see tekitas veidi segadust. Aga Triin Lumi aitas meid hädast välja ja me saime peagi liikuma.
Põhilise osa päevast jalutasime loomaaias. Nüüd oli ilm päiksepaisteline ja lausa soegi hakkas. Lapsed ihkasid kõik kärudes istuda ja nii kehastusid kaks kasvatajat kärumeesteks. Rõõmuhõiskeid ja üllatusmomente jagus: meeldisid väga ahvid, krokodill, lõvi, hüljes jne. Avatud alalt, kus kitsi sai paitada ja kammida, ei saanud lapsi kuidagi edasi liikuma. Lausa elevus tekkis jääkarude vaateplatvormil, lapsed silitasid basseiniklaasi, mille tagant jääkaru neile vastu vahtis.
Sekka lubasime jäätisepausi, kellel taskuraha oli, see sai ka suhkruvatti maiustada ja väikese meene osta.
Rebasemäel oli muidugi tõmbenumber sky-jump ja meie suuremad lapsed tegid mitu õhusõitu. 9-aastasest noormehest õnnestus saltode pealt häid kaadreid saada. Kõik lapsed tegid endale mälestuseks kas kaardi või sõbrapaela vm., aitäh, et juhendajad nii abivalmid ja toetavad olid. Näomaalingu sai endale ainult üks, teised panid herilaste hirmus järjekorrast putku.
Märksõna herilased olidki Rebasemäe nuhtlus. Neid jätkus kõikjale ja väikelapsed olid nende suhtes üpris kartlikud ja läksid närvi.
Kõhutäite eest tahame küll suur aitäh öelda, sest saiu-pirukaid, praadi ja pannkooke võttis igaüks, kuidas isu vähegi jagus.
Ja külakosti eest koduteele samuti aitäh!
Tänu SEBi Heategevusfondile on Tallinna loomaaia iga-aastane külastusretk meie lasteasutusele saanud toredaks ja oodatuks traditsiooniks, millega heal meelel alati ühineme. Aitäh!
Kasvataja Milvi, laste saatja
Tartu Laste Turvakodu lapsed Lottemaal
Selleaastasel väljasõidul Lottemaa teemaparki 26. juunil 2018 osales meie majast 9 inimest, kaks täiskasvanut ja 7 last. Kasvataja abiliseks oli üks ema, kelle abivalmidust, pühendumust ja heatahtlikkust andis imetleda ja kes kasvatajale pika päeva jooksul tõeliseks toeks ja koostööpartneriks laste toetamisel ja turvamisel oli.
Transpordikorraldusel oli jälle õla alla pannud Tartu Mäekodu ja nii me siis toreda kolme grupi ( Mäekodu, Käopesa, turvakodu) kooslusena Lottemaale ja tagasi kulgesime. Paljud lapsed on varem turvakodus viibinud ja nii kogesime kohtudes jälle äratundmisrõõmu ja terehõiked tegid südame soojaks.
Ka saime bussis üksteisele abiks olla, kui ühte väikepoissi oksevaevus tabas või kui üks väike tüdruk muhu sai, kui ta bussi pidurdamisel õnnetul kombel põsega vastu seljatuge põrkas. Külm joogipudel oli siis kompressi eest.
Kasvatajale ja kahele lapsele oli Lottemaa juba eelmisest aastast tuttav. See aga ei vähendanud valmisolekut päevast maksimaalne võtta ja kõigest pakutavast aktiivselt osa võtta.
Õhin ja elevus valdas meie lapsi kogu päeva jooksul ja mitte keegi ei ilmutanud väsimuse märki.
„ Lähme sinna, või lähme nüüd sinna!“ õhutasid 4.-8.aastased väikelapsed reipalt kasvatajat järjest uusi atraktsioone avastama ja nendele lustima.
Väga meeldis meie omadele torust alla libiseda, samuti seikluspargis erinevatel köisradadel turnida. Käisime läbi kõik majad, olime kõrgel Lotte-maja katusel, osalesime siin-seal töötubades, poisid tagusid väljakul jalgpalli, vaatasime teatrietendust, käisime mere ääres vees sulistamas jne.
Lõunasöögi-menüüga olime juba kodus tutvust teinud ja kõikidel oli oma soov selge. Lastele meeldis ettekandjale oma soovi edastada, nii tähtsakesed olid nad seda lausudes. Küll toodi nüüd suured portsud lauda! Lapsed asusid õhinal sööma, küllap olid kõhud ka rassimisest tühjaks läinud. Aga mis liig see liig, pool jäi kindlasti taldrikule, mille kasvatajad siis kaasa pakkisid.
Pikk päev seikluspargis oli lastele tõeline seiklus. See sõbralikkus ja omainimeseks olemine, mis Lottemaa noortel näitlejatel nii ehedalt ja loomutruult välja tuli, vaimustas meie lapsi eelkõige.
Kõik lapsed kuulutasid, kes oli nende lemmiktegelane. Kui palju kallistusi, naeratusi, lehvitamisi sellel päeval jätkus igasse õuesoppi, teerajale jne.
„ Kuidas nad küll terve päeva jõuavad sellised olla?“ õhkas Karola (8.a.), kui rääkisime nende ülirõõmsate noorte tegutsemislustist ja mänguhoost.
Tegelikult ongi see suurepärane noortekollektiiv mootor, mis paneb selle mängumaa tõeliselt elama.
Väljasõit oli laste jaoks võimalus ennast välja elada mitmekesises tegevuses, täiskasvanud võisid jälle rõõmustada laste rõõmuelamuste üle. Päev oli üks tore ja mõnus kulgemine meie kõigi jaoks.
Tagasisõit nagu ikka pikkade reiside puhul möödus tukkumise ja vaikse norina saatel.
Suur tänu SEB heategevusfondile, et meie lapsed said osa imetoredast päevast! http://heategevusfond.ee/%E2%80%9Esaaks-ka-ise-sellises-majas-elada%E2%80%9C
Meie ühine tore päev 25ndal juunil algas kogunemisega turvakodu ees. Tööl olev kasvataja Milvi oli aidanud sättida kõik väiksemad tüdrukud kleitidesse ja suuremadki olid riietusega pisut vaeva näinud, et ees ootas ikkagi teatrisse minek. Kõik oli täis mõnusat ootusärevust.
Esmalt läksime ühiselt sööma Dorpati hotelli restorani. Lastele väga meeldis, et nad said ise oma meele järgi toitu valida. Väiksemate tüdrukute puhul märkasime, kuidas neilegi meeldis harjumuspärase morsi asemel täna teed juua ja seda nagu väiksed preilid kunagi.
Teatri ees ootas meid särtsakas fotograaf ning kõik meie ilusad poisid ja tüdrukud said pildile.
Etendus oli kaasahaarav, seda võis näha nii pisemate kui suuremate nägudelt. Ja kindlasti võimalus teha pärast koos kangelastega pilte ning saada autogramme. Meie noored tüdrukud aga sättisid pildile koos samaealise peategelasega, oli tunda uhkust ja kaasaelamist.
Kindlasti oli see õhtupoolik turvakodu laste ja saatjate jaoks väga tore. Saime taaskord ühe kogemuse võrra rikkamaks, kuidas käituda restoranis ja teatris. Samuti tõdesime taaskord, et SEB Heategevusfond korraldas ilusa päeva koos väga vahva etendusega. Suur aitäh! http://heategevusfond.ee/imed-juhtuvad-ikka-heade-inimestega
15.juunil veetis kogu turvakodu pere ühe toreda ja päikeselise päeva
Vudila mängumaal. Tegevusi jätkus meil seal terveks pikaks päevaks:
nautisime üheskoos veemõnusid, hüppasime batuutidel, sõitsime erinevate
autode ja vesiratastega ning käisime miniloomaaias loomi vaatamas. Lõuna
ajal valmistasid meie tublid töötajad ja vabatahtlikud kõigile suure ja
kosutava lõunasöögi hea ja paremaga. Suur aitäh kõigile ilusa päeva eest!
Ja suurim tänu Vudila meeskonnale, kes meid lahkelt vastu võtsid!
1. juuni õhtul tähistasid lapsed, töötajad ja vabatahtlikud Tartu laste turvakodu õues lastekaitsepäeva. Õu oli kilkeid täis, ilus ilm, grillilõhnad, muusika ja toredad mängud tegid kõigil meele rõõmsaks. Neid, kellel suurest trallist kõht tühjaks läks, kosutasid Coopi annetatud maitsvad koogid, kringel, limonaad ja jäätis ja turvakodu kokatädi valmistatud maitsev kartulisalat. Vahvat pidu kiideti veel mitu päeva tagantjärele.
7. mail 2018 osales Turvakodu Tartu kevadlaadal, kust saime väga positiivse laadal osalemise emotsiooni. Tore, et leidub nii palju inimesi, kes on nõus rahaliselt aitama. Südame tegi soojaks iga annetus ja pakkus sooja emotsiooni nii endale kui ka annetajatele. Laada lõpu poole tuli ka päike välja ja see süstis reipust ja tuju nii müüjatesse kui ostjatesse.
Meie väljapanekutest leidsid paljudki ostjad endale üht-teist vajalikku ja armast. Näiteks Rootsi turistid rõõmustasid Rootsi lipuga kilpkonnamagneti üle. Inimesed olid liigutatud, kui me selgitasime, miks turvakodu logo on just kilpkonn – sest tal on alati kodu olemas. Kõige enam meeldisid inimestele puust järjehoidjad ja küünlad. Kiideti üldiselt heategevusmüügi missiooni. Tore oli jälgida üht noort ema, kes oma kahele lapsele 2-euroseid münte jagas, et lapsed saaksid midagi meie letist osta.
Laadal olid kohal vabatahtlikud Mirjam, Sandra, Mai ja Kaisa.
Turvakodu tänab kõiki aktiivseid vabatahtlikke, kes laada ettevalmistusega abiks olid! Samuti suur-suur tänu kõigile annetajatele!
Turvakodule annetati heategevuslikul laadal kokku 227 eurot.
Aitäh!