15.august oli kauaoodatud päev. Laste ootusärevus oli suur.
Eelmisel õhtul panime oma väikestele tüdrukutele roosad printsessikleidid valmis, et siis kaunitaridena teele asuda. Aga oh kurvastust, väljasõiduhommikul ladistas vihma ja kleidid tuli dresside vastu vahetada.
Seekord oli meie väljasõidugrupp üpriski kärarikas. Tegemist oli pisipõnnidega 3.-8.eluaastat. Ja noor ema oli ka nõuks võtnud oma 8-kuuse Lisetega kaasa sõita. Kindlasti julge tegu, aga ema ja tita olid tasemel ja päev möödus probleemideta. Kokku oli meie grupis 12 inimest.
Sõidu ajal ei soostunud kolmeaastane neiu kuidagi turvarihma peal hoidma, igasuguste nippidega libistas ta ennast ikka rihma alt välja. Nii hoidiski kasvataja tal lihtsalt turjast kinni, et mitte last kogu aeg keelamisega närvi ajada.
Tallinnasse jõudsime kokkulepitust veidi varem ja see tekitas veidi segadust. Aga Triin Lumi aitas meid hädast välja ja me saime peagi liikuma.
Põhilise osa päevast jalutasime loomaaias. Nüüd oli ilm päiksepaisteline ja lausa soegi hakkas. Lapsed ihkasid kõik kärudes istuda ja nii kehastusid kaks kasvatajat kärumeesteks. Rõõmuhõiskeid ja üllatusmomente jagus: meeldisid väga ahvid, krokodill, lõvi, hüljes jne. Avatud alalt, kus kitsi sai paitada ja kammida, ei saanud lapsi kuidagi edasi liikuma. Lausa elevus tekkis jääkarude vaateplatvormil, lapsed silitasid basseiniklaasi, mille tagant jääkaru neile vastu vahtis.
Sekka lubasime jäätisepausi, kellel taskuraha oli, see sai ka suhkruvatti maiustada ja väikese meene osta.
Rebasemäel oli muidugi tõmbenumber sky-jump ja meie suuremad lapsed tegid mitu õhusõitu. 9-aastasest noormehest õnnestus saltode pealt häid kaadreid saada. Kõik lapsed tegid endale mälestuseks kas kaardi või sõbrapaela vm., aitäh, et juhendajad nii abivalmid ja toetavad olid. Näomaalingu sai endale ainult üks, teised panid herilaste hirmus järjekorrast putku.
Märksõna herilased olidki Rebasemäe nuhtlus. Neid jätkus kõikjale ja väikelapsed olid nende suhtes üpris kartlikud ja läksid närvi.
Kõhutäite eest tahame küll suur aitäh öelda, sest saiu-pirukaid, praadi ja pannkooke võttis igaüks, kuidas isu vähegi jagus.
Ja külakosti eest koduteele samuti aitäh!
Tänu SEBi Heategevusfondile on Tallinna loomaaia iga-aastane külastusretk meie lasteasutusele saanud toredaks ja oodatuks traditsiooniks, millega heal meelel alati ühineme. Aitäh!
Kasvataja Milvi, laste saatja