Lottemaale väljasõit on meie turvakodu jaoks olnud aasta üks oodatumaid sündmusi. Saatjatele-kasvatajatele on see lõbus ja muljeterohke päev oma kasvandike keskel, laste endi jaoks on see päev täis ringijooksmist, toredate üllatuste kogemist, oma võimete proovile panekut ja lihtsalt ühiste sõpradega koosviibimist värskes õhus ja looduskaunis kohas.
Igal aastal on meie lasteseltskond jälle uus ja seetõttu on oluline, et saaksime juba eelnevalt põgusa ülevaate, mis Lottemaal ees ootab. Niisiis istusime eelnevatel päevadel kambakesi arvuti ees ja uurisime Lottemaa kodulehekülge. Meie pagulaspere Iraagist oli samuti reisiärevuses, ka nemad olid Lottemaa üritusse kaasatud.
Väljasõidu hommik võttis meid vastu tiheda vihmasajuga ja see hirmutas veidi- kas nüüd jääb sõit ära. Aga vihmakeebid ja kiled olid juba aegsasti varutud ja pakitud, ja lootus oli, et Pärnumaal paistab päike. Ja päev ise oligi päikest täis!
Beebi oli bussisõidul ema kõrval turvatoolis, muidu pikutas kärus ja nautis ilma, pidas kogu pika päeva väga vapralt vastu.
Suuremad lapsed nautisid sõna otseses mõttes vabadust: tundsid elavat huvi kõikide atraktsioonide ja ettevõtmiste vastu, olid elevust täis ja jooksid oma läbielamistest emadele-kasvatajale ette kandma. Lastele meeldis väga Lottemaa tegelastega suhelda, kui palju ühispilte nad päeva jooksul oma lemmikutega küll tegid!
Lõunasöögil oli tore jälgida, kui kiirelt kadusid vägagi prisked road taldrikutelt- nii tühjaks olid kõhud läinud ringijooksmisest! Aitäh kohalikele kokkadele, kes nii maitsvaid roogasid olid valmistanud.
Mererand seekord ei meelitanud, tuul oli vali ja lained kõrged, vaid paar tüdrukut otsustasid ilma trotsida ja alla randa minna.
Tagasiteel oli vahepeatus Viljandi järve ääres. Meie kolm vaprat ei hoolinud külmast tuulest ja veest, tõeliste veelõvidena hullasid nad vees, ilmutamata väsimuse märkigi.
Juba kodus ja mõnusas vestlusringis peegeldati ühiselt möödunud päeva: meeldis kõik, eriti liulaskmine, ronimine, teatrietendus. Ja üks ema, kuuldes SEB heategvusfondi toetusest, avaldas, kui tänulik ta on võimaluse üle veeta päev lastega Lottemaal. Tavaelus ei oleks väljasõit talle taskukohane olnud.
Saatja-kasvataja hinnangu järgi oli tegemist igati kordaläinud päevaga: kogu reisiseltskond oli väga kokkuhoidev ja sõbralik, lapsed olid aktiivsed ja uudishimulikud, ka pagulaspere lapsed. Olime neil kõikjal kõrval ja toeks, inglisekeelses suhtlemises oleme nendega juba pikemat aega olnud. Ja nii mõndagi meie kultuurist ja majandusest said nad juurde teada. Neile oli näiteks uudiseks kiletatud heinapallid põldudel, laiuvad turbaväljad jne.
Suur tänu SEB heategevusfondi aktivistidele organisatoorse panuse eest. Kõik sujus väga hästi ja me tunnetasime igati, et me olime oma lastega oodatud.
Ilusat suve!
Milvi Pensa, kasvataja
