Annetuste vastuvõtt ja jagamine novembris ja detsembris

Novembris töötavad meie vabatahtlikud Jänese Urus järgmistel aegadel:

Asjade vastuvõtt 6. ja 20. novembril kell 17 – 19, jagamine 9. ja 23. novembril kell 10 – 13.

Detsembris – vastuvõtt ainult 4. detsembril kell 17-19 ja jagamine ainult 14. detsembril kell 10-13.

Juhime tähelepanu sellele, et oleme vähese pärastlõunase huvi tõttu lühendanud jagamise kellaaega!!

NB! Vahepealsetel aegadel palun riideid ja jalanõusid ruumipuuduse tõttu mitte tuua! Meile lähim võimalus annetamiseks on konteiner Kuperjanovi tn 20 Humana poe kõrval ja/või Tartu Uuskasutuskeskuses Riia 11.

Aitäh senistele ja tulevastele annetajatele abi eest!

Kuidas meie teadust tegime

26. septembril 2019 toimus turvakodus Teadlaste Öö festivali raames sotsiaalne eksperiment „Õnne Valem“. Väikesed ja suured teaduse ning õnne huvilised püüdsid välja selgitada, millised tegevused tekitavad meis enim õnnetunnet.

Õhtu algas psühholoogide Kertu Leesma ja Teele Reiljani töötoaga, kus saime teada, et õnn= geneetika + elusündmused + tahtlikud tegevused. Nad rääkisid läbi psühholoogi pilgu õnnest ning kuidas seda leida. Üheskoos meisterdati õnnepuu, mille käekujulistel harudel olid kirjas õnne komponendid.

Õhtu jätkus üheksa  erineva töötoaga, kõik töötoad  läbinud katsejänesed said kaks kleepsu, millega tähistati lemmiktegevused tabelis.

Millised tegevused valmistavad sulle enim rõõmu?

Saladuslikus looduse töötoas tuli lõhnameele abil ära tunda, mis maitseaine või taim on purki  peidetud ning seejärel leida maakaardilt selle taime päritolumaa.  Töötuba osutus nii menukaks, et järjekord ei tahtnud lõppeda.

Kokanduse töötoas sai iga üks koostada oma õnnevalemi, kasutades selleks erineva tähendusega puu- ja köögivilju. Näiteks tomat=armastus, õun=tervis. Lapsed nikerdasid õnne valemit peamiselt maitsmeelt usaldades, täiskasvanud ajasid aga täpselt juhendis näpuga järge.

Õhtu kõige hoogsam töötuba oli breiktants, milles said selgeks oma esimesed breiktantsu sammud  osalejad vanuses 7 – 73.

Meditsiini töötoas elustati nukku ja harjutati erinevaid esmaabi võtteid. Nii mõnigi noor sai kinnitust, et midagi juba oskab ja mõni vanem, et vaja oleks neid võtteid meelde tuletada.

Muusika töötoas sai hoida käes ja proovida, mis kõla  teeb näiteks  viiul või parmupill. Mõni laps alguses jälgis arglikult ja arvas, et ei oska midagi, kuid pärast proovis kõik pillid mõnuga läbi. Osad lapsed said mitmel pillil oma vana tuttava loo mängimise selgeks või tegi hoopis ise laulu.

Kunsti ja käsitöö tubades meisterdati õnne toovaid ehteid ja kaarte. Neis töötubades tõeliselt keskenduti ja pühenduti.

Heategevulikus töötoas valmistati vapruse helmeid. Paljude külaliste jaoks oli vapruse helmete tähendus uus teadmine, mille sügav mõte innustas panustama.

Mängude töötoas lendas loovus, pandi proovile väheste vahendite ja  ettekirjutusteta mängijate fantaasia.

Õhtu finaaliks oli Rakett69 finalisti Gregori show. Oma katseid ta kodus järele teha ei soovitanud. Vaatajad olid pimedas sügisõhtus lummatud erinevate soolade värvilistest leekidest, samuti leekidest nii käe peal kui põlevas jahus.

Milline tegevus võitis aga meie eksperimendi? Loodus ja kokandus! Armastus käib ju ikka kõhu kaudu ning looduses viibimine ja värske õhk  rahustab ning teeb meele rõõmsaks.

Aitäh kõigile esinejatele ja vabatahtlikele, tänu kellele see rahvarohke (66 inimest majas koos tegijatega) õhtu teoks sai.

Annetuste vastuvõtt ja jagamine oktoobris

Oktoobris töötavad meie vabatahtlikud Jänese Urus järgmistel aegadel:

Asjade vastuvõtt 2. ja 16. oktoobril kell 17 – 19, jagamine 12. ja 26. oktoobril kell 10 – 13.

Juhime tähelepanu sellele, et oleme vähese pärastlõunase huvi tõttu lühendanud jagamise kellaaega!!

NB! Vahepealsetel aegadel palun riideid ja jalanõusid ruumipuuduse tõttu mitte tuua! Meile lähim võimalus annetamiseks on konteiner Kuperjanovi tn 20 Humana poe kõrval ja/või Tartu Uuskasutuskeskuses Riia 11.

Aitäh senistele ja tulevastele annetajatele abi eest!

Teadlaste öö turvakodus 26. septembril

Eksperiment – Õnne valem

Filosoofid, teadlased, kirjanikud, muusikud… iga inimene on aegade algusest peale otsinud ning arutlenud selle üle, mis on õnn ja kuidas olla õnnelik. Kuid kas on olemas universaalne õnne valem või iga ühe jaoks on õnneks vaja erinevaid, endale ainulaadseid komponente?

Öeldakse, et õnn peitub pisikestes asjades. Teadlaste ööl püüame Tartu Laste Turvakodus erinevates töötubades välja selgitada need väikesed asjad, mis teevad meid õnnelikuks ehk mis võiks olla õnne valem. Kas sind teeb õnnelikuks muusika, looduses viibimine, maitsev toit, sõpradega koos olemine või hoopis midagi muud?

Turvakodu sotsiaalse eksperimendi eesmärgiks on välja selgitada kõige suuremat õnnetunnet tekitavad tegevused.
Iga eksperimendis (töötubades) osaleja saab hääletamiseks kaks kleepsu – selgub enim õnne/ heaolutunnet pakkuv tegevus. See on turvakodu töötajatele ja vabatahtlikele väärt info edasises töös.

Tartu Laste Turvakodu otsib õnne valemit 26. septembril kell 18.00 – 20.30.

Kavas on:
18.00 Külalisesinejad (psühholoogid) Kertu Leesmaa ja Teele Reiljan räägivad õnne valemist
18.30 Turvakodu tutvustustuur – lahtiste uste pooltund
18.30 – 20.00 Töötoad (käsitöö, muusika, kokandus jne)
20.00 Teadusteater – Rakett 69 finalisti Gregori show
20.30 Kokkuvõtete tegemine

Kaetud on tee- ja kohvilaud.

Oodatud on nii väikesed kui ka suured õnne ja teaduse huvilised!

Kuidas me jälle Eestimaad avastasime

Kuigi meie lapsed on juba üle nädala koolis käinud ja meie tihe suveürituste sari on selleks korraks seljataha jäänud, ei kao eredad suvemälestused kindlasti veel niipea. Lausa õhkama võtab, kui tore oli meie seekordne suvelõpureis Põlvamaale, seda kindlasti heas mõttes.  Saime  näha nii palju ilusaid ja põnevaid kohti  Eestimaal, veeta mõnusalt aega toredate kaaslaste seltsis nii reisides, mängides, meisterdades  kui ühiselt kokates ja  majandades.

Meie reisiseltskonna tugevuseks võib kindlasti pidada sõbralikkust, üksteisemõistmist ja toetamist, mis oli meie kahepäevase ühiselu  toimimise viis. Seltskond oli 19-liikmeline. Seegi kord oli kaasas vapper ema koos poja ja 7-kuuse plikatirtsuga ja nad  tegid kaasa kõik mägironimised, veesuplused ja saunatamised. Mis puutub täiskasvanutesse, siis ühises tiimis lõid kaasa nii kasvatajad, praktikandid ja vabatahtlikud, kokku kuus inimest.  Mis  saab olla veel rõõmustavam, kui tunnetus, et keegi ei võõrista kedagi, kõik on kokkukasvanud ja panustavad ühise ettevõtmise nimel.

Aga nüüd reisist endast, mis toimus 29.-30. augustil. Ikka aastatepikkusele  traditsioonile vastavalt ja  tähendusega panna suvele üks asjalik ja tore punkt.

Õhinat täis reisiselle buss  alustas vuramist Põlvamaale 29.augustil peale kella 11, järelkäruga kaasas  meie reisikotid ja toidumoon.

Juba paljudest eelnevatest reisidest tuttav bussijuht Tarmo Tuuliku Reisidest  soovis meid juba alguses üllatada ja viis meid vaatama Karilatsi kalakasvatust.  Mis tore võluriik siin küll avanes oma minimägede, sillakeste ja muidugi vees vonklevate vikerforellidega!  Järgmises peatuses Postiteel said kõik teretada metallskulptuuri  Rändaja ja ajaloolised pildid sellest kohtumisest plõksutati kaameratesse.

Järgmises peatuses Tilleoru matkaraja alguses jagas juhataja Piret kõikidele juhtnööre, kuidas üks korralik matkaja peab looduses käituma. Temast kujunes meile giid, kes rivi etteotsa asus ja kasvataja Taimi jälle  jäi ankrumeheks, et keegi rajal kaotsi ei läheks.

Sellel peaaegu 5-kilomeetrisel tõusude ja langustega ürgmetsa radadel  läks vaja vastupidavust, aga kõik tegid raja nurisemata läbi.  Tore oli turnida kitsukestel radadel iidsete puude all, kus ürgorus  vulises  kitsuke Ahja jõgi , hiljem aga lookles oru põhjas kuivanud  Hurmi oja.

Väikest kehakinnitust  võtsime  ja puhkepausi pidasime  kauni  Merioone liivakivi paljandi juures, kus väljavoolava allika juures ka ennast karastasime ja allikavett  rüüpasime.

Selline mägironimine võttis jalad ikka parasjagu  nõrgaks.   Edasine puhkus Palojärve ääres kulus marjaks ära: veemõnusid saime   nautida päris mitu tundi. Ilm oli suvine, vesi mõnusalt soe ja nii suured kui väikesed  hullasid vees  isu täis.

Meie laagripaik asus Tuuliku talu  looduslikult kaunis kohas. Osad tegid oma asemed palkmajja, osad jälle panid telgid püsti.   Küll oli nüüd  voli mööda muru lipata, siis jälle saunalaval higistada, vahepeal  grillilt kuume ampse suhu pista või vahukomme küpsetada. Ja lõkke äärest ei raatsinud veel hilistunnilgi lahkuda.

Ja kindlasti jäi kõigile meelde, kuidas  me püüdlikult savitöötoas perenaise Krista juhendamisel   savimeeneid ja/või nõusid valmistasime. Hiljem kui asjad ka ära glasuurime, on neist laste peredel suur rõõm ja üllatus, kui osavad me lapsed on.

Järgmine päev algas varahommikul pudruringiga ja asjade pakkimisega nagu alati. Otepää seikluspargi poole vurasime kartuses, et vihm paneb meie plaanidele veto peale. Aga rajameistrid olid optimistlikud ja vihmgi jäi üle.  Kolmel rajal läks lahti tõeline pingutamine ja higistamine- meie lapsed endale juba häbi ei teinud ja kõik  olid kangelase nime väärilised.   Otepääl oli ka meie viimane piknik. Jõudnud Tartusse tagasi, oli see omamoodi nagu ühest maailmast teise astumine. Rõõmsast ja ühisest mängumaailmast  tõsisesse ja asisesse argipäeva.  Suur tänu toetajatele võimaluse eest  nii  toredaid hetki koos toredate kaaslastega kogeda!

 

Annetuste vastuvõtt ja riiete jagamine septembris

Septembris töötavad meie vabatahtlikud Jänese Urus järgmistel aegadel:

Asjade vastuvõtt 4. ja 18. septembril kell 17 – 19, jagamine 14. ja 28. septembrill kell 10 – 15.

NB! Vahepealsetel aegadel palun riideid ja jalanõusid ruumipuuduse tõttu mitte tuua! Meile lähim võimalus annetamiseks on konteiner Kuperjanovi tn 20 Humana poe kõrval ja/või Tartu Uuskasutuskeskuses Riia 11.

Aitäh senistele ja tulevastele annetajatele abi eest!

Tallinna loomaaias juba igav ei hakka!

18.juulil oli meil tore võimalus jälle külastada Tallinna loomaaeda, kuhu seekord said  kaasa sõita 12 last, kaks ema ja kaks kasvatajat. Sellelgi korral oli meie reisiseltskonnas 5-kuune pesamuna ja meie toredad Iraagi lapsed koos emaga, kes on meie turvakodu lastega juba suurteks sõpradeks saanud.

Bussisõit nagu ikka kulges jutuvadinas ja paljuski  mobiilides  toksides- aga ega uue ajastu  trende enam suurt muuda.  Tallinn- Tartu vahemaa ei ole küll teab kui pikk, aga moosipirukad väikeseks pruukostiks kulusid küll kõigile marjaks ära.

Tallinna sisse sõites ja bussiaknast välja kiigates  läksid paljudel kaelad pikaks – ikkagi suurlinnaga tegu ja ümbrus võõras, isegi ärevust oli laste jutus tunda – siin on ikka teistmoodi kui meil!

Väike sagimine loomaaia väravas  käib alati asjaga kaasas – veel ei teata täpselt, mis toimuma hakkab ja kuhu  suundutakse.

Aga juba esimene peatus  väikeloomade aedikus näitas, kui väga meie lapsed ihkavad loomade ligi olla ja neid nunnutada.

Rebasemäel oli sedavõrd tegemist, et nüüd ei saanud meie  lapsi kuidagi  edasi liikuma. Kõik tahtsid endale näomaalinguid ja Sky-Jumpil hüpata. Siin ei lõppenud järjekord  mitte hetkekski.

Suur tänu kolmele näomaalijale, kes  terve pika päeva jooksul  kõigile soovijatele  väga uhkeid maalinguid  tegid ja üldsegi väsimuse märke ei ilmutanud.

Loomaaias kulgesime  väikeste salgakeste kaupa. Tore oli siis vahepeal kokku saada ja elavalt muljetada, mida siin või seal keegi huvitavat nägi.

Sel korral õnnestus meil ometigi leopardi tema elusuuruses näha. Ja kui suureks oli juba ninasarviku poeg kasvanud,  kes eelmisel suvel sündis.  Väike pettumus tabas siis, kui lootsime jääkaru ujumist läbi basseiniklaasi  piiluda: nüüd olid seinad helesiniseks võõbatud ja näha oli ainult kaldal peesitavaid karusid.  Roomajate paviljonis  tembutas üks meie seltskonna laps veidi hiigelpüütoniga: tüdruk külitas põrandal  ja nagu suudles roomajat läbi klaasi. Ja püüton limpsas klaasi ja nii nad siis vastakuti seal suhtlesid. Tundus nagu päris!

Toredaid seikasid erinevate loomadega kohtumisest oli lastel päeva jooksul kuhjaga. Ja oh seda toredat võimalust oma taskuraha kulutada – nüüd oli igaüks tähtis mees ja sai ise otsustada, mis see kõige olulisem ost küll võib olla! Ja kui oma rahast kippus puudu tulema – eks siis kasvataja aitas hädast välja!

Rebasemäele jõudsime tagasi väsinutena. Nüüd maitsesid kõigile pannkoogid ülihästi.  Veidi kahju, et friikaid enam ei jätkunud – aga kes hiljaks jääb, see ilma jääb!

Meie kaks poissi, kel Sky-Jumpil päeval ei  söandanud üles tõusta, võtsid nüüd julguse kokku ja tegid oma esimesed õhulennud. Suur rõõm ja rahulolu eneseületamisest – jess, ma tegin  selle ära- peegeldus ehedalt poiste nägudelt vastu. Rääkimata kasvatajast, kes jagas sisimas laste rõõmu.

Ja kodutee, käsikäes meie kahe traditsioonilise seltskonnaga Mäekodust ja Käopesast,  kulges  päevast veidi väsinud, kuid väga  rahulolevate laste tukkumiste ja jutupobina saatel.

Üks järjekordne mõnus ja vaheldusrikas  päev toredate  kolleegide, sõbralike laste  ja toetavate koostööpartneritega  jäi seljataha. On, mida mäletada, on, mida oodata. Aitäh!

Milvi Pensa, kasvataja

Lottemaa võlus meid jälle!

Lottemaale väljasõit on meie turvakodu jaoks olnud aasta üks  oodatumaid sündmusi. Saatjatele-kasvatajatele on see  lõbus ja muljeterohke päev oma kasvandike keskel, laste endi jaoks on see päev täis ringijooksmist, toredate üllatuste kogemist, oma võimete proovile panekut ja  lihtsalt ühiste sõpradega koosviibimist värskes õhus ja looduskaunis kohas.

Igal aastal on meie lasteseltskond jälle uus ja seetõttu on oluline, et saaksime juba eelnevalt põgusa ülevaate, mis Lottemaal ees ootab.  Niisiis istusime eelnevatel päevadel  kambakesi arvuti ees ja uurisime Lottemaa kodulehekülge. Meie pagulaspere  Iraagist oli samuti reisiärevuses, ka nemad olid Lottemaa üritusse kaasatud.

Väljasõidu hommik võttis meid vastu tiheda vihmasajuga ja see hirmutas veidi- kas nüüd jääb sõit ära. Aga vihmakeebid ja kiled olid juba aegsasti varutud ja pakitud, ja lootus oli, et Pärnumaal paistab päike.  Ja päev  ise oligi  päikest täis!

Beebi oli bussisõidul ema kõrval turvatoolis, muidu pikutas kärus ja nautis ilma, pidas  kogu pika päeva väga vapralt vastu.

Suuremad lapsed nautisid sõna otseses mõttes vabadust: tundsid elavat huvi kõikide atraktsioonide ja ettevõtmiste vastu,  olid elevust täis ja jooksid oma läbielamistest  emadele-kasvatajale ette kandma. Lastele meeldis väga  Lottemaa tegelastega suhelda,  kui palju ühispilte nad päeva jooksul oma lemmikutega küll tegid!

Lõunasöögil oli tore jälgida, kui kiirelt kadusid   vägagi prisked road taldrikutelt- nii tühjaks olid kõhud läinud ringijooksmisest! Aitäh kohalikele kokkadele, kes nii maitsvaid roogasid olid valmistanud.

Mererand seekord ei meelitanud, tuul oli vali ja lained kõrged, vaid paar tüdrukut otsustasid ilma trotsida ja alla randa minna.

Tagasiteel oli vahepeatus Viljandi järve ääres. Meie kolm vaprat  ei hoolinud külmast tuulest ja veest,  tõeliste veelõvidena hullasid nad vees, ilmutamata väsimuse märkigi.

Juba kodus ja mõnusas vestlusringis peegeldati ühiselt möödunud päeva: meeldis kõik, eriti  liulaskmine, ronimine, teatrietendus. Ja üks ema, kuuldes SEB heategvusfondi toetusest, avaldas, kui tänulik ta on  võimaluse üle  veeta päev lastega Lottemaal.  Tavaelus ei oleks väljasõit talle taskukohane olnud.

Saatja-kasvataja  hinnangu järgi oli tegemist igati kordaläinud päevaga: kogu reisiseltskond oli väga kokkuhoidev ja sõbralik, lapsed olid aktiivsed ja uudishimulikud,  ka pagulaspere lapsed. Olime neil kõikjal kõrval ja toeks, inglisekeelses suhtlemises  oleme nendega  juba pikemat aega olnud. Ja nii mõndagi meie kultuurist ja majandusest said nad  juurde teada. Neile oli näiteks  uudiseks  kiletatud heinapallid  põldudel, laiuvad turbaväljad  jne.

Suur tänu SEB heategevusfondi aktivistidele  organisatoorse panuse  eest. Kõik sujus väga hästi ja me  tunnetasime igati,  et me olime  oma lastega  oodatud.

Ilusat suve!

Milvi Pensa, kasvataja

 

 

Turvakodu pereköögi uus nägu

2019 aasta projekt on valmis. Tegelikult küll juba mitu kuud valmis, kuid nüüd alles saime tänu meie headele annetajatele rahad kokku, et ehitajale ka ära maksta:) Kokku läks meile selle ruumi remont 3802,80 eurot. Sellele lisaks sisustust (pliit ja kubu, köögimööbel, kardinad, lamp) ostsime 1089,30 euro eest. Ehk siis – Suur Suur Aitäh kõigile annetajatele, tänu kellele valmis see imeilus uues kuues pereköök. Diivanid on meile annetatud Fortumo OÜ poolt. See ruum on meil kasutusel iganädalaselt grupiteraapia koosviibimisteks ning meie maja täiskasvanud elanike jaoks nii toitude valmistamiseks kui külaliste vastuvõtuks. Tagasiside on kõigilt senini olnud 5+! Aitäh meie ehitajatele Novel Viimistlus OÜst ja meie sisekujundajale – kauaaegsele vabatahtlikule  Kaisale!

Traditsiooniline Vudila väljasõit

Koolivaheajaks  saime esimese kosutuse Vudilast

14.juunil oli meie vahva reisiseltskond  väljasõidul meile  juba armsaks saanud Vudilasse.  See on meie turvakodu ammune traditsioon tähistada just Vudilas kooliaasta lõppemist ja suvepuhkuse algust.

Looduse rüppe ja veemõnusid nautima  sõitis  22 last ja 11 täiskasvanut (kasvatajad, lapsevanemad ja vabatahtlikud).

Ilm oli seekord heatahtlik: parajalt päikeseline, sekka pilvi ja värskendavat tuult.

Vudila oma erinevate väljakute ja atraktsioonidega on alati lapsi vaimustanud: ka seekord pudenesid lastesalgad  koheselt laiali ja igaüks võis nautida just sellist tegevust, mis talle kõige rohkem meeldis.  Mõnda preilit-poissi ei saanud terve päeva jooksul veest välja ja nad ise käisid ainult korraks soojas saunas  turgutamas.

Aga mis saab kellelgi olla karastamise ja aktiivse liikumise vastu -ja Vudila pakub selliseid võimalusi igal sammul.

Suur grillimaja oli traditsiooniliselt meie kogunemiskoht, mille all toimekas köögitoimkond eesotsas  Piretiga  kattis mitmekesise toidulaua. Grillimeeskond  Monika, Kristina ja Raul  keerutas mäe veerul  vapralt grillivardaid ja küpsetatud kana ja vorstikesed  tegid toidulaua lausa uhkeks.

Turvakodu tänu kuulub alati Vudila pererahvale, kes on meid sponsorluse korras toetanud ja  priipääsu võimaldanud. Väikese tänuavaldusena  ulatasid meie lapsed nende esindajatele  omavalmistatud küpsisetordi, mille nad eelmisel õhtul koos vabatahtlikega meisterdasid. Teine suur tänu on COOP´ile, kes meie laua katsid jookide ja magusaga ning ülimaitsva koduse salatiga.

Vudila-päev läheb meile alati korda: selles on  palju elevust, looduses vabalt kulgemist, mõnusat seltskonda ja kosutavat lõõgastumist. Nüüd võib suvi alata!